Vastavalt Euroopa liidus kehtivatele nõuetele on meie reisidel arvestatud kõigi nõuetega. Allolevas määruses number 181/2011 on välja toodud teie õigused. Lisasime siia määruse täies mahus. Seiklusreisid OÜ on läinud seadusest veel kaugemale ning meie motoks on kliendi rahulolu igas aspektis. Suhtleme kliendiga sõbralikult ning leiame kõiki osapooli rahuldava lahenduse.
Meiega reisides on kliendil alati võimalus saada kiiret infot helistades 59191242
28.2.2011ET EuroopaLiiduTeataja L55/1
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 181/2011,
16. veebruar 2011,
mis käsitleb bussisõitjate õigusi ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004 (EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 91 lõiget 1,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arva must (1),
pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt, arvestades lepituskomitee poolt 24. jaanuaril 2011. aastal heakskiidetud ühist teksti (2),
ning arvestades järgmist:
- (1) Liidu tegevuse eesmärk bussiveo alal peaks muu hulgas olema sõitjate kõrgetasemeline kaitse, mis on samaväärne teiste transpordiliikidega ja mis kehtib kõikidel reisidel. Lisaks tuleks täies ulatuses arvestada üldisi tarbijakaitse nõudeid.
- (2) Kuna bussisõitja on veolepingu nõrgem pool, tuleks kõigile sõitjatele tagada kaitse miinimumtase.
- (1) ELT C 317, 23.12.2009, lk 99.
- (2) Euroopa Parlamendi 23. aprilli 2009. aasta seisukoht (ELT C 184 E,8.7.2010, lk 312), nõukogu 11. märtsi 2010. aasta esimese lugemise seisukoht (ELT C 122 E, 11.5.2010, lk 1), Euroopa Parlamendi 6. juuli 2010. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajasseni avaldamata), nõukogu 31. jaanuari 2011. aasta otsus ja Euroopa Parlamendi 15. veebruari 2011. aasta seadusandlik resolutsioon (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).
(3) Bussisõitjate õiguste laiendamiseks võetavad liidu meetmed peaksid arvestama peamiselt väikestest ja kesk mise suurusega ettevõtjatest koosneva veondussektori erisusi.
(4) Sõitjad ning vähemalt need isikud, keda sõitja oli või oleks olnud õiguslikult kohustatud ülal pidama, peaksid olema kaitstud bussiveoteenuse kasutamisel toimunud õnnetuse puhul, võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta direktiivi 2009/103/EÜ mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutus kindlustuse ja sellise vastutuse kindlustamise kohustuse täitmise kohta (3).
(5) Bussiveoteenuse kasutamisel toimunud õnnetuse käigus põhjustatud surma või vigastuse või pagasi kaotsimineku või kahjustamise korral hüvitise maksmise, sealhulgas mõistlike matusekulude tasumise suhtes kohaldatava õiguse valimisel tuleks võtta arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. juuli 2007. aasta määrust (EÜ) nr 864/2007 lepinguväliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta („Rooma II”) (4) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta määrust (EÜ) nr 593/2008 lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta (Rooma I) (5).
(6) Sõitjatel peaks lisaks bussiveoteenuse kasutamisel toimunud õnnetuse käigus põhjustatud surma või vigas tuse või pagasi kaotsimineku või kahjustamise korral vastavalt siseriiklikule õigusele makstavale hüvitisele olema õigus saada abi seoses nende koheste praktiliste vajadustega pärast õnnetust. Selline abi peaks vajaduse korral hõlmama esmaabi, majutust, toitu, rõivaid ja trans porti.
- (7) Bussiveoteenused peaksid olema kasulikud kõigile koda nikele. Seega peaks bussiveoteenuste kasutamine olema puudega ja piiratud liikumisvõimega isikutel võimalik nii nagu teistel isikutel, sõltumata sellest, kas piiratud liikumisvõime on põhjustanud puue, vanus või muu tegur. Puudega ja piiratud liikumisvõimega isikutel on kõigi teiste kodanikega võrdne vaba liikumise ja valiku vabaduse õigus ning õigus võrdsele kohtlemisele.
- (8) Arvestades Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsiooni artiklit 9 ning selleks, et anda puudega ja piiratud liikumisvõimega isikutele teiste kodanikega samaväärne võimalus bussiga sõita, tuleks kehtestada sõidu ajal mittediskrimineerimise ja abistamise eeskirjad. Nimetatud isikutel tuleks seepärast lubada sõita ja nende vedamisest ei tohiks puude või piiratud liikumis võime tõttu keelduda, välja arvatud, kui see on põhjen datud ohutusega või sõidukite konstruktsiooni või infra struktuuriga seonduvatel põhjustel. Töötajate kaitset käsitlevate asjakohaste õigusaktide raames peaks puudega ja piiratud liikumisvõimega isikutel olema õigus saada abi bussijaamades ja bussides. Sotsiaalse kaasatuse huvides peaksid asjaomased isikud saama abi tasuta. Vedajad peaksid kehtestama juurdepääsutingimused, kasutades eelistatavalt Euroopa standardimissüsteemi.
- (9) Uute bussijaamade kavandamisel ning suuremate uuen dustööde teostamisel peaksid bussijaamade käitajad püüdma võtta arvesse puudega ja piiratud liikumisvõime ga isikute vajadusi kooskõlas universaaldisaini nõuetega. Igal juhul peaksid bussijaamade käitajad määrama kindlaks punktid, kus kõnealused isikud saavad oma saabu misest ja abivajadusest teatada.
- (10) Ilma et see piiraks bussidele seatud tehnilisi nõudeid käsitlevate kehtivate või tulevaste õigusaktide kohalda mist, peaksid vedajad võtma võimaluse korral kõnealu seid vajadusi arvesse ka uute ja uuendatavate sõidukite varustuse üle otsustamisel.
- (11) Liikmesriigid peaksid püüdma olemasolevat infrastruktuu ri vajaduse korral täiustada, et vedajad saaksid tagada juurdepääsu puudega ja piiratud liikumisvõimega isikutele ning neid asjakohaselt abistada.
- (12) Personal peaks olema läbinud vastava koolituse, et rahu ldada puudega ja piiratud liikumisvõimega isikute vaja dusi. Bussijuhtide siseriiklike kutsetunnistuste vastastikuse tunnustamise lihtsustamise eesmärgil võiks puuetealase teadlikkuse suurendamise koolitus olla osaks alus- või jätkuõppest, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja
nõukogu 15. juuli 2003. aasta direktiiviga 2003/59/EÜ (reisijate- või kaubaveol kasutatavate teatavate maantee sõidukite juhtide alus- ja jätkuõppe kohta) (1). Selleks et tagada koolitusnõuete kehtestamise ja nimetatud direk tiivis sätestatud tähtaegade vaheline sidusus, tuleks lubada piiratud ajavahemikuks erandi tegemise võimalust.
(13) Puudega ja piiratud liikumisvõimega isikuid esindavate organisatsioonidega tuleks puudega inimeste alase kooli tuse sisu ettevalmistamisel nõu pidada või neid tuleks selle ettevalmistamisesse kaasata.
(14) Bussisõitjate õiguste hulka peaks kuuluma õigus saada teavet teenuste kohta nii enne reisi kui ka reisi ajal. Bussisõitjatele antavat mis tahes olulist teavet tuleks vastava taotluse korral esitada ka mõnel muul viisil, mis oleks kättesaadav puudega ja piiratud liikumisvõime ga isikutele, näiteks suures kirjas, lihtsas keeles, rahvusva helises pimedate kirjas, kohandatava tehnoloogia abil juurdepääsetavate elektrooniliste teadetena või audiolin tidel.
(15) Käesolev määrus ei tohiks piirata vedajate õigusi taotleda vastavalt kohaldatavale siseriiklikule õigusele hüvitist mis tahes isikult, sealhulgas kolmandatelt isikutelt.
(16) Reisi tühistamisest või olulisest hilinemisest sõitjatele tekkivaid ebamugavusi tuleks vähendada. Selleks tuleks bussijaamadest lahkuvate sõitjate eest piisavalt hoolitseda ja neid tuleks piisavalt teavitada kõigile sõitjatele kätte saadaval viisil. Samuti peaks sõitjatel olema võimalus reis tühistada ja saada piletite eest hüvitist või jätkata oma reisi või muuta reisi marsruuti rahuldavatel tingimustel. Kui vedajad ei osuta sõitjatele vajalikku abi, peaks sõitjatel olema õigus saada rahalist hüvitist.
(17) Kaasates sidusrühmi, kutseliitusid ning tarbijate, sõitjate, puudega ja piiratud liikumisvõimega isikute ühendusi, peaksid vedajad tegema koostööd, et võtta vastu siseriik likud või Euroopa tasandi eeskirjad. Nende eeskirjade eesmärk peaks olema sõitjatele antava teabe ning osuta tava teeninduse ja abi parandamine reisi katkemise, eelkõige pikaajalise hilinemise või reisi tühistamise korral, pöörates erilist tähelepanu sõitjatele, kellel on erivaja dused puude, piiratud liikumisvõime, haiguse, kõrge vanuse või raseduse tõttu, sealhulgas neid saatvatele sõit jatele ja väikelastega sõitjatele. Liikmesriikide täitevasutusi tuleks nendest eeskirjadest teavitada.
- (18) Käesolev määrus ei tohiks mõjutada sõitjate õigusi, mis on kehtestatud nõukogu 13. juuni 1990. aasta direktii viga 90/314/EMÜ (reisipakettide, puhkusepakettide ja ekskursioonipakettide kohta)(1). Käesolevat määrust ei tuleks kohaldada juhtudel, kui pakettreis tühistatakse muul põhjusel kui bussiveoteenuse tühistamise tõttu.
- (19) Sõitjaid tuleks nende käesolevas määruses sätestatud õigustest täielikult teavitada, et nad saaksid oma õigusi tõhusalt kasutada.
- (20) Sõitjatel peaks olema võimalus oma õigusi kasutada vedajate rakendatava asjakohase kaebemenetluse raames või esitades kaebuse asjaomase liikmesriigi selleks määratud asutusele või asutustele.
- (21) Liikmesriigid peaksid tagama käesoleva määruse täitmise ning määrama pädeva asutuse või asutused, kes täidab või kes täidavad järelevalve ja jõustamisega seotud ülesan deid. See ei tohiks mõjutada sõitjate õigust pöörduda oma õiguste kaitseks siseriikliku õiguse alusel kohtusse.
- (22) Võttes arvesse liikmesriigi kehtestatud kaebuste esitamise menetlust, tuleks abi käsitlev kaebus eelistatavalt adres seerida käesoleva määruse täitmise tagamiseks määratud asutus(t)ele selles liikmesriigis, kus asub bussi sisenemise või bussist väljumise punkt.
- (23) Liikmesriigid peaksid edendama ühistranspordi ning in tegreeritud teabe ja piletimüügi kasutamist, et optimee rida eri transpordiliikide ja ettevõtjate kasutamist ja koos talitlusvõimet.
- (24) Liikmesriigid peaksid kehtestama karistused käesoleva määruse rikkumise eest ja tagama nimetatud karistuste kohaldamise. Kõnealused karistused peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.
- (25) Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt sõitjatele võrd väärse kaitstuse ja abistamise taseme tagamist bussiveol kõikides liikmesriikides ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning meetme ulatuse ja toime tõttu on seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.
- (26) Käesolev määrus ei tohiks piirata Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ
(1) EÜT L 158, 23.6.1990, lk 59.
(üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta) (2) kohaldamist.
- (27) Käesoleva määruse jõustamise aluseks peaks olema Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. oktoobri 2004. aasta määrus (EÜ) nr 2006/2004 tarbijakaitseseaduse jõustamise eest vastutavate siseriiklike asutuste vahelise koostöö kohta (tarbijakaitsealase koostöö määrus)(3). Seepärast tuleks kõnealust määrust vastavalt muuta.
- (28) Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid, millele on osutatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 6, pidades samuti silmas nõukogu 29. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/43/EÜ (millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõtet sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust), (4) ning nõukogu 13. detsembri 2004. aasta direktiivi 2004/113/EÜ (meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kättesaadavuse ja pakkumisega) (5),
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
I PEATÜKK
ÜLDSÄTTED
Artikkel 1
Sisu
Käesoleva määrusega kehtestatakse bussivedu reguleerivad eeskirjad järgmistes küsimustes:
a) sõitjate mittediskrimineerimine vedajate pakutavates veotin gimustes;
b) sõitjate õigused bussiveoteenuse kasutamisel toimunud õnne tuse käigus põhjustatud surma või vigastuse või pagasi kaot simineku või kahjustamise korral;
c) puudega ja piiratud liikumisvõimega isikute mittediskrimi neerimine ja abistamine;
d) sõitjate õigused reisi tühistamise või hilinemise korral; e) sõitjatele antav miinimumteave;
f) kaebuste käsitlemine;
g) täitmise tagamise üldeeskirjad.
Artikkel 2
Reguleerimisala
1. Käesolevat määrust kohaldatakse sõitjate määratlemata kategooriatele ette nähtud liinivedusid kasutavate sõitjate suhtes, kui sõitjate bussi sisenemise või bussist väljumise punkt asub liikmesriigi territooriumil ning kui liiniveo sõiduplaanijärgne pikkus on 250 kilomeetrit või rohkem.
2. Lõikes1osutatudliinivedudepuhul,millesõiduplaani järgne pikkus on lühem kui 250 kilomeetrit, kohaldatakse artikli 4 lõiget 2, artiklit 9, artikli 10 lõiget 1, artikli 16 lõike 1 punkti b ja lõiget 2, artikli 17 lõikeid 1 ja 2 ning artikleid 24–28.
3. Väljaarvatudartiklid9–16,artikli17lõige3ningIV,Vja VI peatükk, kohaldatakse käesolevat määrust lisaks sõitjate suhtes, kes kasutavad juhuvedusid, mille puhul sõitja esialgne bussi sisenemise või bussist lõpliku väljumise punkt asub liik mesriigi territooriumil.
4. Välja arvatud artikli 4 lõige 2, artikkel 9, artikli 10 lõige 1, artikli 16 lõike 1 punkt b ja lõige 2, artikli 17 lõiked 1 ja 2 ning artiklid 24–28, võib liikmesriik läbipaistval ja mittediskri mineerival alusel jätta käesoleva määruse reguleerimisalast välja riigisisesed liiniveod. Selliseid erandeid võib kehtestada alates käesoleva määruse kohaldamise kuupäevast mitte rohkem kui neljaks aastaks, mida võib ühe korra uuendada.
5. Liikmesriigid võivad kõige rohkem neljaks aastaks alates käesoleva määruse kohaldamise kuupäevast jätta läbipaistval ja mittediskrimineerival alusel käesoleva määruse kohaldamisalast välja teatavad liiniveod põhjusel, et oluline osa nendest liinive dudest, sealhulgas vähemalt üks sõiduplaanijärgne peatus, toimub väljaspool liitu. Sellist erandit võib ühe korra uuendada.
6. Liikmesriigidteavitavadkomisjonieranditest,midavasta valt lõigetele 4 ja 5 antakse eri liiki teenustele. Komisjon võtab kohaseid meetmeid, kui selline erand ei ole käesoleva artikli sätetega kooskõlas. Hiljemalt 2. märtsiks 2018 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande vastavalt lõigetele 4 ja 5 antud erandite kohta.
7. Käesoleva määruse sätteid ei tõlgendata bussidele või infrastruktuurile või bussipeatuste ja -jaamade varustusele seatud tehnilisi nõudeid käsitlevate olemasolevate õigusaktidega vastu olus olevatena ega neisse täiendavaid nõudeid lisavatena.
8. Käesolevmääruseimõjutadirektiivi90/314/EMÜkoha seid sõitjate õigusi ning seda ei kohaldata juhul, kui kõnealuses
direktiivis osutatud ekskursioonipakett tühistatakse muudel põhjustel kui liiniveo tühistamine.
Artikkel 3
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
- a) „liiniveod” – sõitjate bussivedu kindlate vaheaegade järel kindlaksmääratud marsruudil, kusjuures sõitjad sisenevad ja väljuvad varem kindlaksmääratud peatustes;
- b) „juhuvedu” – vedu, mis ei kuulu liinivedude mõiste alla ja mille põhiline eripära on see, et bussiga veetakse kliendi või vedaja enda algatusel kokku pandud sõitjaterühmi;
- c) „veoleping” – vedu käsitlev leping vedaja ja sõitja vahel ühe või mitme liini- või juhuveo teostamiseks;
- d) „pilet” – veolepingu sõlmimist kinnitav kehtiv dokument või muu tõend;
- e) „vedaja” – füüsiline või juriidiline isik, kes ei ole reisikor raldaja, reisibüroo või piletimüüja ning kes pakub üldsusele transporti liiniveo või juhuveo vormis;
- f) „tegelik vedaja” – füüsiline või juriidiline isik, kes ei ole vedaja ja kes tegelikult teostab kogu veo või osa veost;
- g) „piletimüüja” – vahendaja, kes sõlmib veolepinguid vedaja nimel;
- h) „reisibüroo” – mis tahes vahendaja, kes tegutseb sõitja nimel veolepingute sõlmimise eesmärgil;
- i) „reisikorraldaja” – direktiivi 90/314/EMÜ artikli 2 lõigetes 2 ja 3 määratletud korraldaja või vahendaja, kes ei ole vedaja;
- j) „puudega isik” või „piiratud liikumisvõimega isik” – isik, kelle liikumisvõime on reisi ajal füüsilise (sensoorse või lokomotoorse, alalise või ajutise) või vaimse puude või kahjustuse või muu puude või vanuse tõttu piiratud ning kelle seisund nõuab asjakohast tähelepanu ning kõikidele sõitjatele kättesaadavate teenuste kohandamist tema eriva jadustele;
- k) „juurdepääsutingimused” – asjaomased standardid, juhised ja asjaomane teave juurdepääsu kohta bussidele ja/või määratud bussijaamadele, hõlmates sealhulgas nende raja tisi, mis on mõeldud puudega või piiratud liikumisvõimega isikute jaoks;
- l) „broneering” – mingil kindlal ajal väljuvas liinibussis iste koha broneerimine;
- m) „bussijaam” – mehitatud terminal, kus kindlaksmääratud marsruudi kohaselt on kavandatud liiniveo peatus sõitjate sisenemiseks või väljumiseks ning kus asuvad sellised vahendid nagu registreerimislaud, ooteruum või piletikassa;
- n) „bussipeatus” – mis tahes punkt, mis ei ole bussijaam ning kus kindlaksmääratud marsruudi kohaselt on kavandatud liiniveo peatus sõitjate sisenemiseks ja väljumiseks;
- o) „bussijaama käitaja” – organisatsiooniline üksus liikmes riigis, kes vastutab määratud bussijaama juhtimise eest;
- p) „tühistamine” – varem kavandatud liiniveo ärajäämine;
- q) „hilinemine” – erinevus selle kellaaja vahel, millal liinivedu pidi sõiduplaani kohaselt väljuma ning millal ta tegelikult väljus.Artikkel 4Piletid ja mittediskrimineerivad lepingutingimused
1. Vedajaväljastabsõitjalepileti,väljaarvatudjuhul,kui õiguse veoteenust kasutada annab mõni muu dokument. Pileti võib väljastada elektroonilisel kujul.
2. Ilmaetseepiirakssotsiaaltariife,pakutaksevedajakohal datavaid lepingutingimusi ja tariife avalikkusele, diskrimineeri mata lõpptarbijat otseselt või kaudselt tema kodakondsuse alusel või vedaja või piletimüüja asutamiskoha alusel liidus.
Artikkel 5
Muud osapooled
1. Kuikäesolevasmäärusessätestatudkohustustetäitmineon usaldatud tegelikule vedajale, piletimüüjale või mõnele muule isikule, on kõnealused kohustused delegeerinud vedaja, reisi büroo, reisikorraldaja või terminalioperaator sellegipoolest vastutav kõnealuse tegeliku kohustuste täitja tegevuse ja tegevu setuse eest.
2. Lisaks kohaldatakse selle isiku suhtes, kellele vedaja, reisi büroo, reisikorraldaja või terminalioperaator on kohustuse täit
mise usaldanud, käesoleva määruse sätteid seoses temale usal datud kohustusega.
Artikkel 6
Kohustustest loobumise keeld
1. Käesolevamäärusealuselsõitjateeesvõetudkohustusiei tohi piirata ega nendest loobuda, eelkõige veolepingus sisalduva möönva või piirava klausliga.
2. Vedaja võib sõitjatele pakkuda käesolevas määruses kehtestatud tingimustest soodsamaid lepingutingimusi.
II PEATÜKK
HÜVITAMINE JA ABI ÕNNETUSE KORRAL
Artikkel 7
Sõitja surm või vigastus ning pagasi kaotsiminek või kahjustamine
1. Sõitjalonkohaldatavasiseriiklikuõigusekohaseltõigus hüvitisele, sealhulgas mõistlike matusekulude tasumisele bussi veoteenuse kasutamisel toimunud õnnetuse käigus saabunud surma või tekkinud vigastuse ning samuti pagasi kaotsimineku või kahjustamise korral. Sõitja surma puhul kohaldatakse seda õigust minimaalselt nende isikute suhtes, kelle ülalpidamiseks sõitja oli või oleks olnud õiguslikult kohustatud.
2. Hüvitisemäärarvutataksekohaldatavasiseriiklikuõiguse kohaselt. Siseriikliku õiguse alusel sätestatud hüvitise ülemmäär, mida tasutakse surma ja vigastuse või pagasi kaotsimineku või kahjustamise korral, on iga juhtumi korral vähemalt:
a) 220 000 eurot sõitja kohta;
b) 1 200 eurot pagasiühiku kohta. Ratastoolide, muude liiku- misabivahendite või abivahendite kahjustumise korral makstav hüvitis on igal juhul võrdne kaotatud või kahjus tatud vahendi asendamise või parandamise kuludega.
Artikkel 8
Sõitjate kohesed praktilised vajadused
Bussiveoteenuse kasutamisel toimunud õnnetuse korral osutab vedaja mõistlikku ja proportsionaalset abi seoses sõitjate koheste praktiliste vajadustega pärast õnnetust. Selline abi hõlmab vaja duse korral majutust, toitu, rõivaid, transporti ja esmaabi osuta mist. Mis tahes osutatud abi ei tähenda vastutuse tunnustamist.
Iga sõitja puhul võib vedaja piirata majutuse kogukulu 80 euroni öö kohta ning kõige rohkem kaheks ööks.
III PEATÜKK
PUUDEGA JA PIIRATUD LIIKUMISVÕIMEGA ISIKUTE ÕIGUSED
Artikkel 9
Õigus transpordile
1. Vedajad,reisibüroodjareisikorraldajadeikeeldupuuetvõi piiratud liikumisvõimet põhjenduseks tuues broneeringu vastu võtmisest, pileti väljastamisest või muul viisil andmisest ega puudega või piiratud liikumisvõimega isiku bussi sisenemise lubamisest.
2. Puudegajaliikumispuudegaisikutebroneeringutening piletite eest ei võeta lisatasu.
Artikkel 10
Erandid ja eritingimused
1. Artikli9lõikest1olenematavõibvedaja,reisibürooja reisikorraldaja keelduda isiku broneeringu vastuvõtmisest, talle pileti väljastamisest või muul viisil andmisest või tema bussi sisenemise lubamisest tema puuet või piiratud liikumisvõimet põhjenduseks tuues järgmistel juhtudel:
- a) et täita rahvusvahelises, liidu või siseriiklikus õiguses sätes tatud kohaldatavaid ohutusnõudeid või pädevate asutuste kehtestatud tervisekaitse- ja ohutusnõudeid;
- b) kui sõiduki konstruktsiooni või infrastruktuuri, sealhulgas bussipeatuste ja -jaamade tõttu on puudega või piiratud lii kumisvõimega isiku bussi sisenemine, bussist väljumine või vedamine ohutul ja praktikas teostataval viisil võimatu.
2. Broneeringuvastuvõtmisestvõipiletiväljastamisestvõi muul viisil andmisest keeldumise korral lõikes 1 esitatud alustel teavitab vedaja, reisibüroo ja reisikorraldaja asjaomast isikut vedaja osutatavast alternatiivsest transpordivõimalusest.
3. Kuipuudegavõipiiratudliikumisvõimegaisikut,kellelon broneering või pilet ja kes vastab artikli 14 lõike 1 punktis a esitatud nõuetele, ei lubata sellest hoolimata tema puude või piiratud liikumisvõime tõttu bussi siseneda, siis antakse kõne alusele isikule ja teda käesoleva artikli lõike 4 alusel saatvale isikule võimalus valida järgmiste võimaluste vahel:
- a) hüvitise saamise õigus ja vajaduse korral tasuta tagasireisi teenus esimesse väljumiskohta esimesel võimalusel vastavalt veolepingus sätestatule ja
- b) reisi jätkamine või mõistlikel tingimustel alternatiivsete trans pordivõimaluste abil marsruudi muutmine veolepingus sätes
tatud sihtkohta jõudmiseks, välja arvatud juhtudel kui see ei ole võimalik.
Artikli 14 lõike 1 punkti a kohane teavitamata jätmine ei mõjuta pileti eest makstud raha tagasisaamise õigust.
4. Kuivedaja,reisibüroovõireisikorraldajakeeldubisiku broneeringu vastuvõtmisest, talle pileti väljastamisest või muul viisil andmisest või tema bussi sisenemise lubamisest tema puuet või piiratud liikumisvõimet põhjenduseks tuues lõikes 1 nimetatud põhjustel, võib kõnealune isik nõuda, et teda saadaks tema enda poolt valitud teine isik, kes on suuteline osutama puudega või piiratud liikumisvõimega isikule vajalikku abi, et lõikes 1 esitatud põhjendused ei oleks enam kehtivad.
Sellist saatvat isikut veetakse tasuta ning võimaluse korral antakse talle istekoht puudega või piiratud liikumisvõimega isiku kõrval.
5. Kuivedajal,reisibüroolvõireisikorraldajalonõiguskasu tada lõikes 1 sätestatud erandit, teavitab ta viivitamatult puudega või piiratud liikumisvõimega isikut selle põhjustest või isiku taotluse korral teatab talle kõnealustest põhjustest kirjalikult viie tööpäeva jooksul pärast taotluse esitamist.
Artikkel 11
Juurdepääs ja teave
1. Vedajadjabussijaamadekäitajadkehtestavadvõikoos tavad (vajaduse korral oma organisatsioonide kaudu) koostöös puudega ja piiratud liikumisvõimega isikuid esindavate organi satsioonidega puudega ja piiratud liikumisvõimega isikute võrdsel alusel transpordile juurdepääsu tingimused.
2. Vedajadjabussijaamadekäitajadteevadlõikes1sätestatud juurdepääsutingimused, sealhulgas turvalisusnõudeid kehtestava rahvusvahelise, liidu või liikmesriigi õiguse teksti, millel võrdsel alusel antud juurdepääsutingimused põhinevad, üldsusele taot luse korral füüsiliselt või internetis kättesaadaval kujul teatavaks samades keeltes, milles kõigile sõitjatele avaldatavat teavet üldi selt esitatakse. Kõnealuse teabe esitamisel pööratakse erilist tähe lepanu puudega ja piiratud liikumisvõimega isikute vajadustele.
3. Reisikorraldajadteevadkättesaadavakslõikes1sätestatud juurdepääsutingimused, mida kohaldatakse nende poolt korral datavate, müüdavate või müügiks pakutavate reisipakettide, puhkusepakettide ja ekskursioonipakettide juurde kuuluvate reiside suhtes.
4. Lõigetes 2 ja 3 osutatud teavet juurdepääsutingimuste kohta jagatakse sõitja taotlusel.
5. Vedajad, reisibürood ja reisikorraldajad tagavad, et puudega ja piiratud liikumisvõimega isikutele on sobivas ja juur depääsetavas vormis kättesaadav kogu asjakohane üldine teave reisi ja veotingimuste kohta, sealhulgas vajadusel interneti teel broneerimine ja internetis esitatav teave. Füüsiliselt tehakse teave kättesaadavaks sõitja taotlusel.
Artikkel 12
Bussijaamade kindlaksmääramine
Liikmesriigid määravad kindlaks bussijaamad, kus antakse abi puudega ja liikumispuudega isikutele. Liikmesriigid teatavad sellest komisjonile. Komisjon avalikustab kindlaksmääratud bussijaamade nimekirja internetis.
Artikkel 13
Õigus abile kindlaksmääratud bussijaamades ja bussides
1. Vastavaltartikli11lõikes1ettenähtudjuurdepääsutingi mustele osutavad vedajad ja bussijaamade käitajad oma päde vusvaldkondade raames puudega ja piiratud liikumisvõimega isikutele liikmesriikide kindlaksmääratud bussijaamades tasuta abi vähemalt I lisa punktis a sätestatud ulatuses.
2. Vastavaltartikli11lõikes1ettenähtudjuurdepääsutingi mustele osutavad vedajad puudega ja piiratud liikumisvõimega isikutele bussides tasuta abi vähemalt I lisa punktis b sätestatud ulatuses.
Artikkel 14
Abi andmise tingimused
1. Vedajad ja bussijaamade käitajad teevad koostööd, et osutada puudega ja piiratud liikumisvõimega isikutele abi, tingi musel et:
- a) vedajaid, bussijaamade käitajaid, reisibüroosid ja reisikorral dajaid teavitatakse isiku abivajadusest vähemalt 36 tundi enne sellise abi osutamise vajadust ja
- b) asjaomane isik ilmub kindlaksmääratud punkti:
- i) vedaja poolt eelnevalt määratud ajaks, mis ei ole rohkem kui 60 minutit enne avaldatud väljumisaega, kui vedaja ja sõitja ei ole kokku leppinud lühemas ajas, või
- ii) kui aega ei ole määratud, siis hiljemalt 30 minutit enne avaldatud väljumisaega.
2. Lisaks lõikele 1 teavitavad puudega või piiratud liikumis võimega isikud vedajat, reisibürood või reisikorraldajat oma iste
kohaga seotud erivajadustest broneeringu tegemise ajal või pileti eelmüügist ostmise ajal, eeldusel et kõnealune vajadus on sellel ajal teada.
3. Vedajad,bussijaamadekäitajad,reisibüroodjareisikorral dajad võtavad kõik vajalikud meetmed puudega ja piiratud lii kumisvõimega isikute abivajadust käsitlevate teadete vastuvõtmi seks. Kõnealust kohustust kohaldatakse kõigis kindlaksmääratud bussijaamades, sealhulgas telefoni ja interneti teel toimuva müügi suhtes.
4. Juhulkuiabivajadusesteiolevastavaltlõike1punktileaja lõikele 2 teatatud, teevad vedajad, bussijaama käitajad, reisibü rood ja reisikorraldajad kõik mõistlikud pingutused, et anda puudega või piiratud liikumisvõimega isikule abi nii, et ta saaks siseneda bussi või ümber istuda väljuvasse bussi või väljuda saabuvast bussist, millele ta on pileti ostnud.
5. Bussijaama käitajad määravad bussijaamas või väljaspool seda koha, kus puudega ja piiratud liikumisvõimega isikud saavad teatada oma saabumisest ja paluda abi. Kõnealune koht on selgelt märgistatud ning sealt saab kättesaadaval kujul põhi list teavet bussijaama ja osutatava abi kohta.
Artikkel 15
Teabe edastamine kolmandale isikule
Kui reisibürood või reisikorraldajad saavad artikli 14 lõike 1 punktis a osutatud teate, edastavad nad oma tavatööaja jooksul võimalikult kiiresti kõnealuse teabe vedajale või bussijaama käitajale.
Artikkel 16
Koolitus
1. Vedajad ja vajaduse korral bussijaama käitajad kehtestavad puudega inimeste alase koolituse korra, sealhulgas juhendamise, ning tagavad, et:
a) töötajad, välja arvatud bussijuhid, sealhulgas kolmandate isikute värvatud töötajad, kes osutavad puudega ja piiratud liikumisvõimega isikutele otsest abi, läbivad II lisa punktides a ja b kirjeldatud koolituse või juhendamise, ning
b) sõitjatega vahetult tegelevad või sõitjatega seonduvate küsi mustega tegelevad töötajad, sealhulgas bussijuhid, läbivad II lisa punktis a kirjeldatud koolituse või juhendamise.
2. Liikmesriik võib kõige rohkem viieks aastaks alates 1. märtsist 2013 teha erandi lõike 1 punkti b kohaldamisest seoses bussijuhtide koolitamisega.
Artikkel 17
Hüvitis ratastoolide ja muude liikumisabivahendite eest
1. Vedajadjabussijaamakäitajadkannavadvastutustjuhul, kui nad on kahjustanud ratastoole, muid liikumisabivahendeid või abivahendeid või on need ära kaotanud. Hüvitist maksab vedaja või bussijaama käitaja, kes vastutas kaotsimineku või kahjustamise eest.
2. Lõikes1osutatudhüvitisemääronvõrdnekadunudvõi kahjustatud abivahendi asendusväärtuse või parandamiskulu dega.
3. Vajaduselvõetaksekõikabinõudabivahendikiireksja ajutiseks asendamiseks. Ratastoolidel, muudel liikumisabivahen ditel või abivahenditel on võimaluse korral samasugused tehni lised ja funktsionaalsed omadused nagu kaotsiläinud või kahjus tatud abivahendil.
Artikkel 18
Erandid
1. Ilma et see piiraks artikli 2 lõike 2 kohaldamist, võivad liikmesriigid teha erandi käesoleva peatüki kõigi või mõnede sätete kohaldamisest riigisiseste liinivedude suhtes, tingimusel et nende suhtes kohaldatakse siseriiklikke eeskirju, millega taga takse puudega ja piiratud liikumisvõimega isikute kaitse tase, mis on vähemalt võrdne käesoleva määrusega sätestatud kaitse tasemega.
2. Liikmesriigid teavitavad komisjoni vastavalt lõikele 1 tehtud eranditest. Komisjon võtab asjakohaseid meetmeid, kui selline erand ei ole käesoleva artikli sätetega kooskõlas. Hiljemalt 2. märtsiks 2018 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande lõike 1 kohaselt antud erandite kohta.
IV PEATÜKK
SÕITJATE ÕIGUSED REISI TÜHISTAMISE VÕI HILINEMISE KORRAL
Artikkel 19
Reisi jätkamine, marsruudi muutmine ja hüvitamine
1. Juhulkuivedajalonalustarvata,etliinivedutühistatakse või selle bussijaamast väljumine hilineb rohkem kui 120 minutit või kui on tegemist ülebroneerimisega, tuleb sõitjatel võimal dada viivitamata valida järgmiste võimaluste vahel:
- a) lisakuludeta ja võrreldavatel tingimustel reisi jätkamine või marsruudi muutmine lõppsihtkohta jõudmiseks esimesel võimalusel vastavalt veolepingus sätestatule;
- b) piletihinna hüvitamine ja vajaduse korral tasuta tagasireisi teenus bussiga esimesse väljumiskohta esimesel võimalusel vastavalt veolepingus sätestatule.
2. Kuivedajaeipakusõitjalelõikes1osutatudvalikut,on sõitjal lisaks lõike 1 punktis b osutatud hüvitisele õigus saada hüvitist kuni 50 % ulatuses pileti hinnast. Vedaja maksab selle summa ühe kuu jooksul pärast hüvitise taotluse esitamist.
3. Kuibussmuutubreisiajalsõidukõlbmatuks,võimaldab vedaja reisi jätkumise sõidukõlbmatu sõiduki juurest teise sõidu kiga või transpordi sõidukõlbmatu sõiduki juurest sobiva oota miskohani või bussijaama, kust on võimalik reisi jätkata.
4. Kuiliinivedutühistataksevõisellebussipeatusestvälju mine hilineb rohkem kui 120 minutit, on sõitjatel õigus reisi jätkata, marsruuti muuta või saada vedajalt piletihinna hüvitist lõikes 1 osutatud korras.
5. Lõike1punktisbjalõikes4sätestatudhüvitisemaksmine toimub 14 päeva jooksul pärast pakkumise tegemist või taotluse kättesaamist. Maksega hüvitatakse kogu pileti ostuhind ärajäänud reisi osa või osade puhul ning juba toimunud reisi osa või osade puhul, kui reis ei oma seoses sõitja esialgse reisi kavaga enam mõtet. Reisipassi või perioodipileti puhul on makse võrdne passi või pileti täishinna proportsionaalse osaga. Hüvitis makstakse rahas, välja arvatud juhul, kui sõitja on nõus hüvitisega mõnel muul kujul.
Artikkel 20
Teave
1. Liiniveo tühistamise või hilinemise korral peab vedaja või vajaduse korral bussijaama käitaja teavitama bussijaamadest väljuvaid sõitjaid olukorrast võimalikult kiiresti ja igal juhul mitte hiljem kui 30 minutit pärast reisi sõiduplaanijärgset välju mist ning eeldatavast väljumisajast niipea, kui see on teada.
2. Kuisõitjadjäävadtühistamisevõihilinemisetõttumaha õigeaegselt väljunud ühendusveoteenusest, teeb vedaja või vaja duse korral bussijaama käitaja mõistlikke jõupingutusi, et teavi tada asjaomaseid sõitjaid muudest ühendusreisidest.
3. Vedaja või vajaduse korral bussijaama käitaja tagab, et puudega ja piiratud liikumisvõimega isikud saavad lõigetes 1 ja 2 nõutavat teavet kättesaadaval kujul.
4. Kui see on teostatav, esitatakse lõigetes 1 ja 2 nõutavat teavet lõikes 1 sätestatud aja jooksul elektrooniliste vahendite abil kõikidele sõitjatele, sealhulgas nendele, kes alustavad sõitu bussipeatustest, kui sõitja on seda soovinud ning esitanud veda jale vajalikud kontaktandmed.
Artikkel 21
Abi reisi tühistamise või hilinemise korral
Kui reisi sõiduplaanijärgne kestus on üle kolme tunni ning see tühistatakse või kui bussijaamast väljumine hilineb rohkem kui 90 minutit, pakub vedaja sõitjatele tasuta:
- a) suupisteid, einet või karastusjooke ootamisajale või hilinemi sele mõistlikult vastavas koguses, kui need on bussis või bussijaamas kättesaadavad või neid on võimalik mõistlikul viisil muretseda;
- b) hotelli või muud majutusvõimalust ning abi bussijaama ja majutuskoha vahelise transpordi organiseerimisel, kui on vajalik üks või mitu ööbimist. Iga sõitja puhul võib vedaja piirata majutuse kogukulu, mis ei sisalda transporti bussi jaama ja majutuskohta ning sealt tagasi, 80 euroni öö kohta ning kõige rohkem kaheks ööks.
Käesoleva artikli kohaldamisel pöörab vedaja erilist tähelepanu puudega ja piiratud liikumisvõimega isikute ning neid saatvate isikute vajadustele.
Artikkel 22
Täiendavad nõuded
Käesolev peatükk ei takista sõitjaid liikmesriigi kohtus nõudmast liinivedude tühistamise või hilinemise tõttu tekkinud kahju hüvi tamist vastavalt liikmesriigi õigusele.
Artikkel 23
Erandid
1. Artikleid 19 ja 21 ei kohaldata lahtise kuupäevaga piletiga sõitjate suhtes seni, kuni väljumisaeg ei ole kindlaks määratud, välja arvatud reisipassi või perioodipiletiga sõitjate suhtes.
2. Artikli21punktibeikohaldata,kuivedajatõendab,et tühistamine või hilinemine on tingitud bussi turvalist juhtimist takistavatest rasketest ilmastikutingimustest või suurtest loodus- õnnetustest.
V PEATÜKK
TEABE JA KAEBUSTE ÜLDEESKIRJAD
Artikkel 24
Reisiteabe saamise õigus
Vedajad ja bussijaamade käitajad annavad oma pädevuse piires sõitjatele piisavat teavet kogu nende reisi vältel. Kui see on
võimalik, esitatakse seda teavet taotluse korral kättesaadaval kujul.
Artikkel 25
Teave sõitjate õiguste kohta
1. Vedajadjabussijaamadekäitajadtagavadomapädevuse piires, et sõitjatele antakse asjakohast ja arusaadavat teavet nende õiguste kohta vastavalt käesolevale määrusele hiljemalt väljumisel. Seda teavet antakse bussijaamades ja võimaluse korral internetis. Puudega või piiratud liikumisvõimega isikute taotlusel antakse võimaluse korral teavet neile kättesaadaval kujul. Kõnealune teave sisaldab liikmesriigi poolt artikli 28 lõike 1 alusel määratud jõustamise eest vastutava(te) asutus(t)e kontaktandmeid.
2. Lõikes 1 osutatud teavitamisnõude täitmiseks võivad vedajad ja bussijaamade käitajad kasutada komisjoni poolt kõigis Euroopa Liidu institutsioonide ametlikes keeltes koostatud ja neile kättesaadavaks tehtud kokkuvõtet käesoleva määruse säte test.
Artikkel 26
Kaebused
Vedajad kehtestavad või kasutavad mehhanismi, et käsitleda kaebusi seoses käesolevas määruses sätestatud õiguste ja kohus tustega.
Artikkel 27
Kaebuste esitamine
Ilma et see piiraks hüvitise nõuete esitamist vastavalt artiklile 7, kui käesoleva määrusega hõlmatud sõitja soovib esitada vedajale kaebust, esitab ta selle kolme kuu jooksul alates kuupäevast, mil liinivedu teostati või oleks tulnud teostada. Ühe kuu jooksul alates kaebuse saamisest teavitab vedaja sõitjat sellest, kas tema kaebus on põhjendatud, tagasi lükatud või on veel käsit lemisel. Lõplik vastus tuleb anda siiski hiljemalt kolme kuu jooksul pärast kaebuse saamist.
VI PEATÜKK
JÕUSTAMINE JA JÕUSTAMISE EEST VASTUTAVAD SISERIIKLIKUD ASUTUSED
Artikkel 28
Jõustamise eest vastutavad siseriiklikud asutused
1. Igaliikmesriikmäärabuuevõiolemasolevaasutusevõi asutused vastutama käesoleva määruse jõustamise eest seoses tema territooriumil asuvatest punktidest lähtuvate liinivedudega ja seoses kolmandatest riikidest sellistesse punktidesse suundu vate liinivedudega. Iga asutus võtab käesoleva määruse täitmise tagamiseks vajalikud meetmed.
Iga asutus on oma korralduse, rahastamisotsuste, juriidilise struktuuri ja otsuste tegemise poolest vedajatest, reisikorraldaja test ja bussijaamade käitajatest sõltumatu.
2. Liikmesriigid teavitavad komisjoni käesoleva artikli koha selt määratud asutusest või asutustest.
3. Iga sõitja võib kooskõlas siseriikliku õigusega esitada kaebuse käesoleva määruse väidetava rikkumise kohta igale lõike 1 kohaselt määratud asjaomasele asutusele või muule liik mesriigi määratud asjaomasele asutusele.
Liikmesriik võib otsustada, et sõitja esitab kaebuse kõigepealt vedajale, millisel juhul tegutseb jõustamise eest vastutav sise riiklik asutus või liikmesriigi määratud muu asjaomane asutus edasikaebusi käsitleva asutusena kaebuste puhul, mida ei ole artikli 27 kohaselt lahendatud.
Artikkel 29
Täitmise aruanne
Artikli 28 lõike 1 alusel määratud täitmise eest vastutavad asutused avaldavad hiljemalt 1. juunil 2015 ja seejärel iga kahe aasta järel oma kahe eelneva aasta tegevuse kohta aruande, mis sisaldab eelkõige käesoleva määruse rakendamiseks võetud meetmete kirjeldust ning statistikat kaebuste ja kohaldatud karistuste kohta.
Artikkel 30
Jõustamise eest vastutavate asutuste koostöö
Artikli 28 lõikes 1 osutatud jõustamise eest vastutavad siseriik likud asutused vahetavad vajaduse korral teavet oma töö ning otsustuspõhimõtete ja -tavade kohta. Selle ülesande täitmisel toetab neid komisjon.
Artikkel 31
Karistused
Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad käesoleva määruse sätete rikkumise korral kohaldatavate karistuste kohta ja võtavad
nende rakendamise tagamiseks kõik vajalikud meetmed. Kehtes tatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teatavad neist eeskirjadest ja meetmetest komisjonile hiljemalt 1. märtsiks 2013 ning annavad viivitamata teada nende edaspidistest muudatustest.
VII PEATÜKK
LÕPPSÄTTED
Artikkel 32
Aruanne
Komisjon esitab hiljemalt 2. märtsiks 2016 Euroopa Parlamen dile ja nõukogule aruande käesoleva määruse toimimise ja mõju kohta. Vajaduse korral lisatakse aruandele seadusandlikud ette panekud käesoleva määruse sätete üksikasjalikumaks rakendami seks või määruse muutmiseks.
Artikkel 33
Määruse (EÜ) nr 2006/2004 muutmine
Määruse (EÜ) nr 2006/2004 lisasse lisatakse järgmine punkt:
„19. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 181/2011, mis käsitleb bussisõit jate õigusi (*)
___________
(*) ELT L 55, 28.2.2011, lk 1.”
Artikkel 34
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates 1. märtsist 2013. Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
I LISA
PUUDEGA JA PIIRATUD LIIKUMISVÕIMEGA ISIKUTELE OSUTATAV ABI a) Kindlaksmääratud bussijaamades antav abi
Abi ja kord, mis on vajalik, et võimaldada puudega ja piiratud liikumisvõimega isikutel: — teatada oma saabumisest jaama ja edastada soov abi saamiseks määratud punktides; — liikuda määratud punktist registreerimislaua juurde, ooteruumi ja väljumiskohta;
— siseneda sõidukisse, vajaduse korral lifti, ratastooli või muu vajaliku abiga;
— pagas bussi paigutada;
— pagas bussist välja võtta;
— bussist väljuda;
— võtta bussi kaasa tunnustatud juhtkoer; — liikuda oma kohani.
b) Abi osutamine bussis
Abi ja kord, mis on vajalik, et võimaldada puudega ja piiratud liikumisvõimega isikutel:
— saada sõitja taotluse korral kättesaadaval kujul olulist teavet reisi kohta;
— siseneda bussi / väljuda bussist peatuste ajal, kui bussis on peale juhi veel teisi töötajaid.
II LISA
PUUDEGA INIMESTE ALANE KOOLITUS a) Puudega seotud teadlikkuse suurendamise koolitus
Sõitjatega vahetult tegelevate töötajate koolitus hõlmab järgmist:
- — füüsilise, meele- (kuulmine ja nägemine), varjatud või vaimupuudega sõitjate alane teadlikkus ja asjakohane suhtu mine kõnealustesse sõitjatesse, sealhulgas see, kuidas teha vahet selliste isikute erinevatel võimetel, kelle liikuvus, suunataju või suhtlemisvõime võib olla nõrgenenud;
- — puudega ja piiratud liikumisvõimega isikute ees seisvad takistused, sealhulgas suhtumise ning keskkonnaga seotud ning füüsilised ja organisatsioonilised takistused;
- — tunnustatud juhtkoerad, sealhulgas juhtkoerte ülesanded ja vajadused;
- — ootamatute olukordade lahendamine;
- — suhtlemisoskus ning viisid kurtide ja kuulmispuudega, nägemispuudega, kõnepuudega ja vaimupuudega inimestega suhtlemiseks;
- — ratastoolide ja muude liikumisabivahendite hoolikas käitlemine, et vältida nende kahjustamist (kõikidele pagasi käitlemise eest vastutavatele töötajatele).b) Puudega isikute abistamise koolitus
Puudega või piiratud liikumisvõimega isikut või isikuid vahetult abistavate töötajate koolitus hõlmab järgmist:- — ratastooli kasutavate isikute abistamine ratastooli istumisel ja sealt välja saamisel;
- — tunnustatud juhtkoeraga reisivate puudega ja piiratud liikumisvõimega isikute abistamise oskused, sealhulgas juht koerte ülesanded ja vajadused;
- — pimedate ja osalise nägemispuudega sõitjate saatmiseks ning tunnustatud juhtkoertega tegelemiseks ja transporti miseks vajalikud võtted;
- — arusaamine sellest, millist liiki seadmetega saab puudega või piiratud liikumisvõimega isikuid abistada, ja teadmised selliste seadmete käsitsemise kohta;
- — bussi sisenemise ja bussist väljumisel kasutatavate abivahendite kasutamine ning teadmised bussi sisenemisel ja bussist väljumisel kasutatavast asjakohasest abistamiskorrast, mis kaitseb puudega ja piiratud liikumisvõimega isikute ohutust ja väärikust;
- — arusaamine usaldusväärse ja professionaalse abi vajalikkusest. Samuti teadlikkus sellest, et puudega sõitjad võivad tunda end reisi ajal haavatavana, kuna nad sõltuvad reisi ajal pakutavast abist;
- — teadmised esmaabist.